Kolmapäev, 30. märts 2016

11.Päev (K)

Ärkasime juba kell 6 hommikul kuna meil oli kokku lepitud ekskursioon mõnda kohta ja buss pidi väljuma kell 7:45. Sättisime endid korda ja tegime kaasa väikese lõuna, ja hakkasime neljakesi koos liikuma. Kohale jõudes võttis meid vastu sloveenide õpetaja, kes ennist oli just Rakveres käinud ja kellega ma olin juba tutvunud, ta näitas meile bussi, kuhu minna. Kui bussi peal olime ühinesid meiega ka sloveenia õpilased ja siis algas meie sõit Metsiku Järve (divje jezero) juurde, mis on sloveenia kõige sügavam järv. Seda järve on uuritud ja sinna on ära uppunud mitu sukeldujat. Järv on uuritud kuni 160 meetri sügavuseni. sügavamale pole saadud sukelduda. Peale järve ääres käimist viidi meid tagasi bussi ja sõit teise kohta algas. Sihtpunkt oli vana partisanide haigla, mis oli peidetud orgu milleni viis ainult üks tee. Teed teadsid väga vähesed ja see oli piiratud paljude kaitsepositsioonidega. Haigeid transporditi sinna kinni seotud silmadega, ja selg ees, kõik selleks, et hoida haigla positsiooni saladuses ja ohutuna. seal oli isegi olemas röntgeni tegemiseks vajalikud riistad ja vahendid, see oli üks vähestest sõja ajal tegutsevatest sõjaväe haiglatest millel see võimalus olemas oli. Seal haigla kompleksis näidati meile erinevaid hooneid, paljud hooned olid poolenisti õhus ja toetusid ainult tugi taladele. Majade alt voolas läbi isegi ojake, kust kindlasti sõja ajal saadi kätte vett. Peale sõjaväe haigla kompleksi külastamist läksime tagasi bussi ja see viis meid linna Škofja Loka, kus näidati meile vanalinna ja kus saime ära käia kohvikus kohvitamas. Peale seda oli ees pikk tagasisõit Nova Gorica'sse, tee peal oli bussis nii hull lärm, et isegi kui olin unine ei saanud hetkegi magada. Kui tagasi jõudisme läksin otse ühiselamusse puhkama, aga ma olin ka ainus, kuna teised läksid välja sööma. Kuna mul ka kõht tühi oli siis läksin oma sööginõude ja toiduga kööki, kus sain endale söögi valmistada ja siise seda ka nautida. Peale seda läksin tagasi tuppa kus hakkasin kirjutama blogi, siin kohal ma ka tänaseks lõpetan.

10.Päev (T)

Ärkasime kell seitse hommikul, et minna pesu pesumajja viima, ja peale seda ootasime ja tegime väikese hommikusöögiga aega parajaks. Kui kell hakkas juba pool kümme saama sättisime endid valmis kontorisse minema, kaasa võtsime arvutid jms. Kontoris olles me tegime tööd (Õppisime) ja lõunale läksime juba tuttavasse kohta, kus me proovisime ära mida ka vahemerel lauale on pakkuda. Proovida sai erinevaid karpe ja kalmaare, ja proovida sai isegi vähki, kokkuvõte toidu kogemusest on selline, et oli ikka hea mõte proovida ära ka vahemere loomad ja need omale ette taldrikule võtta. Peale lõunat läksime tagasi kontorisse, kus olime kella viieni. Kui oli aeg lahkuda läksime Supernova keskusesse. sealt tagasi ühikasse jõudsime kella 7 paiku, peale mida me lihtsalt võtsime asju rahulikult ja läksime pea unenägusid vaatama.

9.Päev (E)

Ärkasime vara kella seitsme paiku, peale aärkamist ja hommikusi toimetusi asusuime tööle, ehk siis õppima. Õppimine toimus ühikas, kuna kontor oli kinni. (Munadepühade puhul olid asutused lühemalt lahti ja kuna meie kontor asub koolis siis oli see kinni.) Õppisime tükk aega kuni hommikusöögist enam ei piisanud ja nälg hakkas näpistama. Panime jalad sammuma ja läksime süüa ostma. tagasi tulles olid meil kotid suured ja rasked. Tagasi jõudsime hilja ja siis pakkisime toidu lahti ja panime omale "külmkappi" ära. peale seda lõpetasime päeva ja tegelesime veidi oma asjadega ja siis läksime magama ära, et järgmine päev kui kontorisse minek on siis oleme värsked.

*külmkapp - kuna meie tuba on kolme kohaline on üks riide kapp tühi, seda kasutame toidu hoidmiseks.

Esmaspäev, 28. märts 2016

Uuendus

Lisasin blogi leheküljele paremasse serva lingi, kust saab minna leheküljele kust saab vaadata pilte, mida meie eestlased selle praktika ajal oleme teinud, pildid on meie kõigi nelja poolt kes tulid Sloveeniasse praktikale (Gerda, Melissa, Ragnar, Raul).
Galeriise lisame alati pilte juurde ja ma soovitan olla valmis neid uuesti üle vaatama.

7. Päev (Laupäev)

Ärkasime ja tegime ära väikese hommikusöögi, peale mida tegime plaanid minna üle piiri Itaaliasse. Peale arutamist sirutasime endid sirgeks ja hakkasime üle mäe Itaalia poole jalutama. Itaaliasse jõudes käisime ära muuseumis mis maksis ainult kolm eurot. Muuseumis oli kokku neli korrust kus sai vabalt ringi liikuda ja vaadata, kokku oli seal palju vaadata. Kuigi aru oli väga raske saada sest kõik oli taalia keeles. Oli palju erinevaid relvi esimesest ja teisest maailmasõjast, ka oli erinevat sõja aegset varustust ja tehnikat. Peale muuseumis ringi käimist liikusime lossi poole mis oli seal samas ja sissepääsu eest maksime 1.50 ja siis läksime kohe sisse. Sees oli palju erinevaid muusika instrumente ja muud taolist, samuti olid seal ka mõõgad ja odad, mida oli huvitav uudistada. Peale seda hakkasime otsima kohta kus saaks süüa ja sattusime väljakule kus toimus väike vanavara laada moodi sündmus. Seal väljaku servas oli suur kirik, kus sees me ka käisime ja ringi vaatasime. Meil olid siis juba kõhud väga tühjad ja meil ei olnud õnne leida söögi kohta itaalias, selle tõttu kõndisime tagasi Sloveeniasse ja sõitsime bussiga kaubanduskeskusse kus me sõime endil kõhud täis. Siis seadsime sammud tagasi ühikasse kus lihtsalt vestlesime veidi ja läksime voodisse magama.

6. päev (Reede)

Hommikul õppisime ühikas, peale mida leppisime kokku Lukaga kohtumise kontoris, kus ta selgitas meile kontoris olevaid asju ja ütles, et me võime seal kõike teha mida tahame ja vaja on. Kontoris tegime oma neli kuni viis tundi tööd. (Kokku on võimalik seal olla 08.00 - 22.00) Võtsime sealt kaasa pika pikendusjuhtme, et meil ühikas oleks mugavam olla. õhtul läksime poodi, kust meil oli vaja osta läpakatele hiired. Qlandias käisime ka söömas, 10 euro eest sai hiiglasliku portsu süüa, isegi mina ei suutnud kõike ära süüa. Peale söömist läksime tagasi ühikasse, kus sai enne magama minemist üksteist veel õpitud ja see oligi siis meie järgmise päeva lõpp.

Viies päev (neljapäev)

Hommikul õppisime oma ühika toas, kus meile tuli kõne Lukalt, kes kutsus meid kokku saama (Lõunatama). Ta tuli meile autoga järgi ja me andsime talle üle kingitused eestist. Ta viis meid autoga kontorisse ja seal rääkisime sellest mida meie tahame teha praktika ajal ja muust taolisest. Peale kohtumist kontorist viis ta meid ringsõidule Nova Gorica'sse kus ta näitas meile millega tema tegeleb. Ta viis meid telekommunikatsiooni keskusesse kesklinnas kus viimasel korrusel olid tööruumid kust läks läbi linna interneti ühendus, ja koos sellega ka televisioon. Peale seal käimist käisime läbi arvuti poest kus ta kinkis meile kaks äriklassi laptopi, millega saame teha ka ühiselamus tööd. Peale seal käiku näitas ta meile Tehnolinnakut, kus tal oli üles seatud serverid ja ka interneti kommunikatsiooni vahendid mis jagasid interneti Nova Gorica'sse. Ringi sõitmise ajal näitas ta meile kus asuvad kõik tema halduses asuvad antennid ja muud taolist (Põhimõtteliselt on temakäes kogu võrk Nova Goricas). Peale linnakus käimist viis ta meid ühikasse tagasi kus me ootasime paar tundi, et saaks minna järgi meile tellitud laptopidele. Sealt läksime ka vastu Gerdale, kellel oli lõppemas tööpäev ja kui tema olime kätte saanud läksime Supernova keskusesse. Tagasi ühikasse jõudes panime meile antud arvutid võrku ja seadistamine need endale meelepäraseks, peale seda lõpetasime endi jaoks päeva.

Kolmapäev, 23. märts 2016

Neljas päev (Kolmapäev)

Ärkasime hiljem kui muidu, kuna olime kokku leppinud et kontorisse ei lähe ja õpime ühikas iseseisvalt eksamiks. Siis tuli Gerda ja tahtis et me teda tööle saadaksime, seda me tegimegi kuna hommikust ei olnud söönud ja Gerda töötab restoranis siis jäime ka sinna ja sõime hommikust milleks oli pasta. 
Peale hommikusööki läksime toidupoodi vorsti ostma ja siis tagasi ühikasse õppima. Peale seda saime veidi peale kahte kokku eestis olnud sloveenidega kel oli hea meel meid näha, veidi aja pärast lahkusid neist kaks ja meie jäime oma sõbra Niki seltsi. Koos läksime bussiga Itaalia piiri lähedale Šempeterisse ja jalutasime itaaliasse kus me käisime ühes uhkes kirikus ja ronisime kõrgele ühe lossi juurde kus sai paar pilti tehtud. Peale mida kõndisime kloostri juurde mis asus Sloveenias. Sealt oli ka kaunis vaade ja oli näha väga hästi Sloveenia ja Itaalia piiri ja raudtee jaama kust me olime saabunud sloveeniasse. Sealt suundusime ühika juurde kus ootasime kolmekesi ära Melissa ja siis suundusime vastu Gerdale kellega me kohtusime bussijaama juures, seal kutsus Niki järgi oma onu, kes viis meid pitsat sööma. Pitsat mille tellisime olid hiiglaslikud ja mina olin ainuke kes sõi terve pitsa lauas ära. Kõhud täis läksime bussiga ühikasse juttu ajama. Peale seda kirjutasin valmis blogi postitused, nii tänasest kui ka eilsest ja nüüd on plaan magama minna.(Ragnar kavatseb veel õppima hakata.)

Kolmas päev (Teisipäev)

Ärkasime hommikul enne tööle minemist, kus pidime kohtuma Sasa kes töötas sama inimese heaks kellele meiegi. Ta seletas meile mõndagi asju ja näitas millega ta tegelenud oli, ta näitas meile MikroTik ruutereid, ja tegeles nendega ja lasi meil minna peale meile materjalide saatmist meilile mille järgi pidime õppima MCP eksamiks. Tagasi minnes käisime poest läbi ja sõime pärast ühikas. Mõne aja pärast läksime tagasi MIC hoonesse, kus saime praktikandi käest veel lisa materjale õppimiseks mille kopeerisime kõvakettale ja siis suundusime ühikasse oma õpingutega eksamiks alustama. Õppisime oma mitu tundi.(Alguses on jutustatud pikalt laialt kuidas installeerida Windows Server 2012 R2 ja konfigureerida seda nii GUI's kui ka PowerShellis).
Hiljem kui tüdrukud tagasi jõudsid jagasime muljeid nendega nende toas ja istusime seal mõnda aega niisama. Siis tahtsid tüdrukud minna poodi. Ragnar ei viitsinud kaasa tulla (Otsustas kodustega natuke suhelda ja õppida). Läksime kolmekesi poodidesse ringi vaatama, muidugi vaatasid nemad kaua ringi riiete poodides ja kuna mul üpris igav hakkas mängisin poe ees sudokut. peale seda käisime läbi toidupoest ja siis jälle ühikasse tagasi. Kohale jõudsime umbes kell üheksa ja siis olime väsinud ja jällegi viskasime endid voodi ja jäime uut päeva ootama.

Teisipäev, 22. märts 2016

Teine päev (Esmaspäev)

Ärkasime hommikul ja tegime ära oma toimetused, peale mida näitas Irena  meile ümbrust, ning seleetas kust me mida leiame siinsest linnast. Ka kooli majad nägime samuti ära. Koht kus me tööd teeme asub uues hoones meie mõistes teisel korrusel, nende mõistes esimesel. Peale kohtumist kontaktisikuga olid meil käes juba brošüürid ja kaart, läksime koolist üle tee toidupoodi kust sai pitsat mis oli väga hea (    ), siis kõndisime tagasi ööbimis paika ja puhkasime veidi. Sai kirjutatud siis enda praktika juhendajale Luka Manojlovic. Saime teada et ta ise saabub alles neljapäeval ja tegi meile pakkumise et juhendab ja õpetab meid MCP (Microsoft Certified Professional) eksamiks. Ta andis ühe oma õpilase kontaktid ja ütles et saame temalt homme materjalid selleks.
Lõuna paiku oli meil kokkusaamine kus meile selgitati űhika reegleid jms. Peale mida andsime üle kaasa võetud kingitused, ja läksime puhkama.
Umbes kell kuus läksime linna peale jalutama ja käisime ära teises ostukeskuses kust ostsime süüa.
Peale pikka jalutuskäiku olime väsinud ja vajusime voodi.

Pühapäev, 20. märts 2016

Esimene päev (Pühapäev)

Esimene päev algas hästi. hommikul sai mõnusalt pikalt magada. Ärgates pakkisime asjad lahti ja enne lõunat läksime kaubandus keskusesse. Poodlesime veidi aega. Hinnad siin sloveenias on üsna madalad.,Tegime oste ja süüa sai ka ostetud. Peale seda läksid mul Ragnariga teed lahku

RAUL:
Ma suundusin põhja poole kõrgemat punkti otsima. Kõndisin üle pooleteise tunni mäkke ja jõudsin imelise vaatega punkti kus asus ka restoran.Sealt ma tellisin jälle pastat. Peale seda kõndisin mööda tuldud teed tagasi ja ühikasse.

RAGNAR:
Ühikasse jõudes keerasin ennast uuesti magama kuna eelmisest ööst oli natuke veel uni. Ärkasin selle peale kui meie naabrid uksele koputasid. Naabriteks on 2 hollandlast. Nad kutsusid mind jalgpalli mängima. Ma arvasin et mõni järgmine õhtu kuna üritaks veelgi magada. Aga seda ma ei saanud. varsti helistas Raul kes soovis ühikasse sisse pääseda.

Ühikas vedelesime mõnda aega ja vestlesime. Tekkis plaan tüdrukutega minna terviserajale jalutama. Seda me ka Tegime. Jalutuskäik üle küngaste ja kraavide. Tegime pilte ja nautisime loodust ning vaateid. Peale seda läksime Perla Casinosse jäätist sööma (Seda soovitas meil teha Robin. Üks meie naabritest.). Oligi käes aeg minna oma ühikatuppa ja teha ära viimased toimingud ja voodisse magama heita lootuses et see öö on rahulikum.

Kohalejõudmine

Reis algas meil ühiselamu juurest kus me saime juua oma viimased kohvid enne ära minemist.  Buss sai sõitma veidi enne kella kahte, bussiga reisides oli ees olles pool teed jalad külmad aga teine pool oli väga mõnus ja soe olla, teised kes tagapool olid kurtsid pärast ikka, et jalad olid külmad. Bussiga jõudsime lennujaama ette ja laadisime kohvrid maha, siis tegime ära keerulise check-in protsessi millega läks natuke aega ja siis istusime veidi, kuni hakati inimesi pardale laskma. Minul oli hea koht, sain istuda akna alla ja kuna see oli minu elu esimene lend siis oli küll huvitav näha kuidas linnad minu all lihtsalt maha jäid, lend sujus hästi, lennuk üldse ei hüpanud.
Maandusime Frankfurt'i lennujaamas seal sai käidud söömas ja poodides sai ka ringi vaadata, kuigi hinnad olid seal küll kahe kuni kolmekordsed, söömas käies oli teenindus kuidagi aeglane ja söök oli ka alla keskmise (    ) .
Lennukiga millega pidime edasi lendama Veneetsiasse olid mingid väikesed tehnilised rikked ja lend lükkus natukene edasi aga kõik sujus hästi ja saime alla tunniga teise lennuki peale ja sõit Veneetsiasse algas.
Veneetsias maandudes tuli meil umbkaudu kümme minutit pagasit oodata ja siis läksime kohe välja, ja bussi. Bussi peale oli lihtne saada, bussijuht lihtsalt müüs tänaval pileteid ja küsis kohe otse, kuhu meie läheme ja piletid said nii ostetud.
Bussi pealt sai maha rongi jaamas ja seal me ostsime kohe piletid ära ja siis läksime Itaalia restorani, kus meid teenindas umbkeelne itaallanna, tellisime kõik pasta bolognese, see oli ülimaitsev parim pasta mida olime saanud, peale seda käisime ka suveniiri poes. Pärast paari minutit nõupidamist läksime rongi peale ja sõit Gorica'sse algas, rongi istudes hakkas palav ja seal oli palju inimesi ja kokku istuda ei saanudki aga paari peatuse pärast saime kokku istutud. Ennem kokku istumist hirmutas meid ära üks vanapaar kes tegi meile selgeks et meie piletid on valesti märgistatud ja et meid ootab ees trahv. Kui olime piinelnud tunnike tuli kontrolör ja kontrollis meie pileteid. Ta vaatas pileteid võttis taskust mingi asja ning augustas need ära. Olimegi pääsenud kardetud trahvist. Pärast kahetunnist rongi sõitu olime Itaalia Gorica pinnal ja seal võttis meid vastu Irena ja viis autoga üle piiri ühika hoone ette kus selgitati põgusalt mis kus asub ja anti kaasa ka inimene kui minna linna peal ringi vaatama. Linnas näidati meile kaubandus keskust nimega Qlandia kus sai natuke ostelda. Täitsime ära tühjad kohad kohvris. Pärast seda kõndisime ühikasse ja jäime kiiresti magama kuna oli olnud väga kurnavad 24 tundi selja taga.

Sissejuhatus

See praktika blogi on mõeldud Rakvere ametikooli õpilaste muljete ja kogemuste jagamiseks, soovin teile edu blogi jälgimisega ja loodan, et teil on palju küsimusi ja meil palju vastuseid. :)